“Iga pidu saab ükskord otsa,” ütles klassik ja tal oli jälle õigus. Ka pidu järjekorranumbriga 2007 on vahetunud kollektiivse pohmelliga, tuntud ka kui jaanuar. Aeg inventuuriks.
Popop ei tee aasta albumite edetabelit, kuna seda niikuinii kõik teevad ning peamiselt, kuna ma olen laisk. Aga suuri sõnu tehes võib ju ka veel öelda, et album ei ole kaugelti ainus asi, mille järgi järeldusi teha. Ning muidugi – Popop ei kirjuta vaid muusikast.
Aga siit nad nüüd tulevad: Popopi valitud teravaimad tipud 2007. aasta popkultuurimaastikul.
Vaiko Eplik (ja tema Eliit) – ei mingi üllatus. “2″ on veel parem kui “1″, kõigi albumitabelite tipus. Lisaks ridamisi pööraseid kontserte. Mis uuel aastal? Läheb samas vaimus edasi. Laupäevasel Featuring:il tõestas soolokontserdiga, et on paremas vormis kui kunagi varem, kolmas album on viimistlusjärgus ja veel parem kui eelmised kaks kokku ning vähemalt ühe uue eesti filmi soundtrack tuleb samuti Vaiko sulest. Ning sobivalt kahasse tema iidoli Jimi Tenoriga. Aasta tegija veel mitmeks aastaks, võite kindlad olla.
Radiohead – kuidas üllatada maailma oma seitsmenda albumiga? Hävita plaaditööstus. Radioheadi uuest albumist ja selle vali-ise-palju-maksad ostumeetodist rääkisid ka need, kes neid kunagi kuulanud pole. Ning albumimüügiedetabelite esikohaplaadi nime taga sulgudes sõnapaari “self-reliesed” nägemine on juba sündmus omaette. Ning lisaks on “In Rainbows” ka väga hea album. Mis edasi? Radiohead võib nüüd mõneks aastaks jälle rahuneda ja jälgida, kuidas nende tekitatud laviin kasvab. Kasvõi näiteks Daft Punk on hetkel ilma plaadilepinguta ning ilmtab alanud aastal uue albumi iseseisvalt. On mida oodata.
Ans. Andur – uus plaat, uued kontserdid, läheb aina paremaks. Ning Raadio 2 saatejuhid ja mõned eriti tublid dj-d on sel aastal (taas)avastanud nende albumi “Asfaldilapsed” nimiloo, mis kõlab ülivärskelt ka praegu. Mis veel? Nende “Parklate linn” on Rootsi Pandamagazine-i 2007. aasta lemmiklugude nimistus.
“Eesti otsib superstaari” – kodumaises teles on häid ja huvitavaid saateid umbes sama palju, kui naistesaunas peeniseid või SL Õhtulehes ajakirjandust. Rootsi suursaadiku tantsusammud jätavad mind külmemaks kui iglu. Aga üks saade pani mind kevadsuvisel hooajal ometi igal esmaspäeval ja reedel tv.ee-st ja youtube-ist uusi videoid otsima. Ma tean kõike Taavist ja Birgitist, sest “Eesti otsib superstaari” oli ainus kohalik telesaade, mis mind lõppenud aastal erutas. Täiesti märkamatult kasvas piinlikust huumorisaatest välja tõsine (kuid mitte liialt) jaht noortele talentidele. Ja neid oli rohkem kui üks ja nad tegutsevad juba pea kõik väga tublilt. Isegi ETV “Kahe takti” (tead küll, see saade, mis on nii vana, et isegi minu ema käis esimese hooaja salvestustel) tegijad läksid sisseostetud ning üdini geniaalse formaadi edust nii pabinasse, et keerasid auväärse saate täiesti untsu. Andke andeks, aga Lauri “Maksavorst” Saatpalu on maailma kõige ebasümpaatsem inimene. Aga staarisaate teine hooaeg algab kohe-kohe.
3 Pead – müsteerium-müsteerium, on nad bänd või plaadifirma? Mõlemad koos? Ei kumbki? Pole oluline, nad on parim asi, mis sel aastal muusikas juhtus. Kaks albumit, mitu fantastilist kontserti. ÖÄKi taaselustumine 3 Pea eiteamitmendaks peaks. Ning uueks aastaks lubatakse sooloalbumeid pea kõigilt peadelt.
Bedwetters – augustis pärjasin nad Eesti parimaks huumorikollektiiviks, mõni kuu hiljem võitsid nad MTV auhinna. Kurjad keeled sositavad, et auhinnaraha eest loodi salajane Bedwettersi preemiafond, millest makstakse auhindu teadlastele, kes aitavad oma avastustega kesist muusikat Eestist välja viia. Esimese preemia sai superstaari-Rivo, kellelt pärineb aasta teadusuudis: “Avastasin, et kui klikkida selle vote nupu äärde mitte keskele siis saab ikkagi 10 häält anda. Nii, et andke kuuma kuni üheksani välja!!!” (Bedwettersi orkutifoorumist)
Tagasi muusika juurde.
Orelipoiss – kuula R2 hommikuprogrammist tema õnnitluslaule ja kõik küsimused saavad vastuse
Chalice – “Taevas ja perse”
Mari Kalkun – Mari kontserdid ajavad alati kananaha ihule. Mitte, et seal külm oleks, aga Mari on nii hea.
Raadio 2 – ainus põhjus raadioaparaadi avamiseks niikuinii, kuid sügisel alanud hooaeg tõi uue taseme ka päevasesse programmi, sest õhtune vöönd oli niigi täiuslik. Mihkel Raua autoriporogramm, Jaan Pehu õnnitlused, hitide kaverdamise projekt päevases programmis. Tublid.
Head briti seriaalid – Life on Mars pani peale teist hooaega pillid kotti, aga vaatame siis edaspidigi neid kahte esimest, sest need on head. Doctor Who lõpetas eriti hea kolmanda hooaja suurejoonelise kolmeosalise kogupauguga ning tõi jõulueriks kohale Kylie. Saad aru, Kylie! Seksist ja droogidest pakatav uus noortesari Skins šokeeris Gossipi paukudes vanemat põlvkonda ning legendaarne Never Mind the Buzzcocks alustas oma 21. (!) hooaega endises headuses. Tänu taevale Youtubei ja Stage6-i eest.
Kontserdikorraldajate tubli töö – põrgutee on sillutatud latiinohurmuritega, teadis vanarahvas öelda. Aga: John Maus, Ratatat, Ulrich Schnauss, Baseball, Pikelet, Darren Hanlon, Kimya Dawson, TV-Resistori, Man Like Me. Ja ma unustan enamiku niikuinii.
Ning muidugi – aasta soundtracki loomisele aitasid kaasa:
Björk, M.I.A, Arcade Fire, Yoko Ono, Animal Collective, White Stripes, LCD Soundsystem, Burial, Feist, Justice, Panda Bear, Blonde Redhead, Klaxons, Hadouken!, Clap Your Hands Say Yeah…
Ja
Nii
Edasi.
Aasta luuseri tiitli saab isiklik mälu. Ei meenu kõik.