Schmeenutus

This slideshow requires JavaScript.

Ilusa Muusika Festival Schilling on jälle läbi ja oli taas parem kui kunagi varem. Bändid head, inimesed head, õhkkond imeline.

Rohkem kui kunagi varem oli ka rahvast – inimesi 1500 kandis, loomade arv jäi veel kahekohaliseks (mutukaid ei arvesta).

Testisime ära ka Schillingu eksklusiivse autobroneerimissüsteemi – toimis.

Nagu juba ütlesin, oli õhkkond Schillingul ja terves Nõmmes fantastiline. Alati on olnud. Oli minu neljas Schilling ja ikka üllatab iga korraga. Nii hea.

Üllatas ka 3 Pead. Jälle. Kuigi ei peaks, sest nad on alati head ja iga kontserdiga aina paremad. Aga eriti-eriti-eriti hea oli seekord. Ning kui 3 aastat tagasi kuulas Schillingupublik päid rahulikult kaugemalt murult, siis seekord olid just nemad peo käimatõmbajad ja publiku lava ette tõmbajad.

Ning The Queen’s Head hoidis seda pidu väga edukalt ning tegi väga korraliku mürgli. Ikka on tore kui laulja laval ei püsi.

Muidugi olid väga head ka kõik muud esinejad. Nagu ikka. Schillingul halba muusikat ei kuule. Eraldi mainin veel Je Suis Animali, kelle indiechilli soovitan kindlastiüle kuulata. Ja muidugi tasub rabada Schillingu Schampler, olgu siis meenutuseks või mittekohalejõudjatel lohutuseks.

Schillinguga on muidugi nii, et ega seda õhkkonda sõnades väga edasi anna. Nii et vaata ülevaltpoolt pilte ja altpoolt videot.

Ja varsti ikka jälle ju.

Pildipidu: Köök ja Rumour Is News Krahlis

Proovisin möödunud neljapäeval, kuidas on vaadata pidu läbi fotoaparaadi. Alguses oli hirmus, hiljem hakkas meeldima. Varsti jälle.

Kõigepealt pealt peo kokkuvõte kolmepildilise koomiksina, fotolingi leiad altpoolt.

Kõik pildid leiad siit.

death by POPOP

List of unusual deaths:

456 BC: Aeschylus, a Greek playwright, was killed when an eagle dropped a live tortoise on him, mistaking his bald head for a stone. The tortoise survived.

1410: Martin I of Aragon died from a lethal combination of indigestion and uncontrollable laughing.

1862: Jim Creighton, baseball player, died when he swung a bat too hard and ruptured his bladder.

1998: Every player on the visiting soccer team at a game in the Democratic Republic of the Congo was struck by a fork bolt of lightning, killing them all instantly.

2009: [ insert name here ] died from a lethal combination of slightly amusing blog and best music in the world.

.

.

.

Ega muud ei olegi, kui et laupäeval oli kolmas osa sarjast Death by Pop, pilte tegid Grete ja Annika. 

Ühe osa minupoolsest popopilisest surmarelvast moodustas aga näiteks see lugu:

Crystal Fighters – I Love London (KiD COLA Remix)

President käis lõikusel

Imeline riik see Eesti ikka – mitte ainult ei või sa oma lemmik-urkabaaris presidenti kohata, sa võid ka tema abikaasale varba peale astuda ilma et sind vasakule ära viidaks.

Ehk siis – meie spordijänesel jätkub aega ja huvi vaid kettaheite ja sünkroonujumise jaoks, aga presidendipaar jaksab ka kultuuri nautida.

Pildistas Orants.

Plingist ja Plongist, esimene osa (väga lühike)

Ma tõesti millalgi räägin ka Plink Plongist, sest mälupilte sai kogutud küll. Ja veel kaugemas tulevikus võib loota ka videomaterjali.

Alustuseks aga lingin melu.ee meeleolukale videole, kus ka siinkirjutajale sõna on antud. Kahju ainult, et ma selle sõnaga suurt midagi peale ei osanud hakata. Et asi ühepoolseks ei jääks, tegin hiljem ka vastuintervjuu, kunagi näeb.

Ajupesur

Jah, Tartu on endiselt fantastiline. Õnne ja rahulolu pressib sisse uksest, aknast ja õmbluste vahelt. Ajaveeb on selleks korraks läbi, võitjatenimekiri on siin.

Ning kuigi muusikakategooria võitnud Viljaveskipoisid tegid eplikku ja kohale ei ilmunud, jättes auhinna üleandja minu isikus näljase rahvamassi ette üksi seisma kohmetunult nagu Hannes Võrno muusikaauhindade jagamisel, võib ürituse kordaläinuks lugeda.

Tutvusin imeliste inimestega, tantsisin ennast jälle veelgi vigasemaks ja mis kõige olulisem – ei saanudki peksa. Ka kaasarvaja Sepp, kellega me blogijate vihakobarad kahevahel kõik ära oleme jaganud, tundus järgmisel päeval üsna ühes tükis olevat. (P.S. Kui laktoositalumatus ei kummitaks, võtaks varsti selle keefiri vastu).

Bändid olid head, muusika oli hea ja mina olin ka päris hea, julgen tagasihoidlikult hinnata. Et mind nüüd ainult välja ei lõigataks potentsiaalselt suurepärasest videost, mida terve õhtu filmiti.

Üks asi läks samas ikka valesti ka. Melus ja saginas jäi mängimata üks lugu, mis viimase kahe päeva jooksul on suutnud panna mu mõnust oigama ja saltosid viskama, Emajõe äärset murupeenart närima ning pea peal seisma (ei ütle, kelle pea).

Daft Punk – The Brainwasher (Erol Alkan’s Horrorhouse Dub)

Kui seda lugu kuulama hakkad, keera kõlarid nii valjuks kui vähegi julged. Ja siis veel natuke. Siis heida pikali ja vaata, mis juhtub.

Endiselt on plaan varsti naasta mitteniitantsuliste teemade juurde. Aga mis sa teed, elu on disko.

Jaan featuringimaal

Kass kaob, alustades sabaotsast ja lõpetades naeratusega, mis hetkeks üksinda puulatva rippu jääb. “Ma olen sageli ilma naeratuseta kassi näinud,” arutleb Alice, “aga ilma kassita naeratust, seda pole ma kunagi näinud!”

Orants maalis valmis pildid suurejoonelisest Featuring featuring StereoÖÖst.

Esimest bussi oodates ei tundu Suur Reede üldse nii suur

 
Moepolitsei otsib Raul Velbaumi 

Peohaide raske nädalavahetus käib täie hooga, üks unetu öö on selja taga, kaks veel ees. Aga peohai ei kurda, vaid jagab heldelt rindeteateid.

Eilne esimene atraktsioon oli Kunstiakadeemia avatud uste päeva järelpidu, mille reklaamides manitseti kõiki täpselt jõudma ning mitte hilinema. Pisut peale väljakuulutatud algusaega oli EKAs vaikne, mööda koridore veeresid üksikud õhupallid ning trepil vastu jalutanud kreatiivmotorist Roomet Jakapi raporteeris reipalt, et “niipea ei toimu siin veel suurt sittagi”.

Üsna täpselt kell seitse jõudis Luarvik Luarvik siiski lavale ning umbes pool publikut avastas täpselt samal ajal, et poest saab alkoholi veel tund aega. Ma ei vihja siin muidugi millelegi, Luarvikud olid tavapäraselt vapustavas vormis. Valisin positsiooniks seekord rõdu, mis asus täpselt bändi kohal, seega keskendusin pildi asemel helidele ning Heinekenile. Oli kirgastav.

Featuringi ja StereoÖÖ sõpruskohtumine Krahlis oli oodatult rahvast tihedalt täis ja bändid tihedalt väge täis. Esimene bänd Don Raul & His Lawyers  oli nii energiline ja agressiivne, et mul hakkas lausa hirm. Peitsin end õues laua alla ja ootasin, kuni oht möödus.

Ans. Andur tõi mu jälle päevavalgele ja oli nagu ikka väga hea. Maikameikersi ja Enar Essensoni suutsin ma sujuvalt maha magada, jälgides, kuidas Raul Velbaum backstage-is oma uut seelikut demonstreerib (ma ei mõtle seda välja, ausalt, lavatagustes toimuvad hirmsad asjad).

Röövel Ööbik oli jälle rokkivas tippvormis ja lammutas lühidalt, kuid tõhusalt. Chalice ja Jaagup Jalakas olid tublid samuti, aga selleks hetkeks võttis väsimus juba naudingult oma osa ära.

Veel mõned tähelepanekud Tallinna ööelust – CC Plaza Korea Karaoke ei olegi alati avatud nagu seni tundus, Tommi Grilli tõhusad road on  endiselt seedeelundkonna torupuhastusvahendi nimetust väärt ja riigipüha ei tundu üldse nii väga hea mõte, kui sa mõistad, et tänu sellele tuleb esimene buss poolteist tundi hiljem kui tavaliselt.

Aga nüüd kingad läikima ja lips ette.

Nädalavahetuse heliriba

Niisiis. Kõige esimene tordipidu Tartu Tigedas Tikris on selja taga ja pilt hakkab vaikselt ette tulema. Umbes 24 tundi järjest kuulis ainult maailma parimat muusikat (ning kolme väga halba, sest täpselt nii palju kordi piilusin ma üle ukse Maasikasse), tantsisime end ogaraks ja olime hoos.

Kui meid umbes kella viie aja hommikul tänavale tõsteti, lahendasime ööbimisprobleemid mittemagamisega, sõitsime mööda Tartumaa külasid, et alkoholi leida ning jõudsime sellega peole, kus peremees omalt poolt Hennessey konjakiga vastas. Miks mitte. Rikkusime Tartu Kaubamaja pühapäevahommikuselt rahulikku meeleolu juustukuubikuid ja siidripudeleidmaha pudistades ning laulsime ja jämmisime.

Mida veel tahta.

Üks lugu jäi teistest rohkem kummitama ja oli ametlikuks soundtrackiks.

Muscles – Chocolate, Raspberry, Lemon and Lime

(Ning nüüd on küll viimane aeg, et hakata lugusid valima järgmiseks peoks)

Parim pidu

 

Kui sa juhuslikult peaksid tahtma leida enda seest üles ühekorraga nii klaustrofoobia- kui epilepsiaraasukesed, siis tasub sul külastada Tallinna Linnagaleriid, kus eile avati Margus Tamme ruumiinstallatsioon “See oli parim pidu. Ja ma ei käinud seal”.

Muidu avarast ja valgest Linnagaleriist oli saanud kitsas ja pime koridor, mis oma sähviva valgusega lõi üsna samasuguse tunde nagu mõnel kurjemal kraalipeol. Muusika möllas seal pimedas koridoris ka ja see muusika võib sulle ka juba tuttav olla.

Artishok Records on installatsioonis kõlanud lood pakkinud kokku kahe looga singliks. Kuula.

Edasi ja Roomet Jakapi – Eiserner Besen

Luarvik Luarvik ja Roomet Jakapi – Ideed magavad raevukalt

Singli kaane kujundas Mihkel Kleis.

Aga tänane parim pidu on muidugi Tartus.