Lubage esitleda: Blogtree kultuurikanal

Veetsin täna tegusa hommikupooliku+lõuna ja suutsin Blogtrees kokku klopsida kultuuriblogisid koondava kanali.

Loodan sellega pisut kaost korrigeerida ja kultuurisõpradele blogimaailmas õige tee leidmist pisut kergemaks muuta. Esimese hooga sain nimekirja kokku 48 blogi, mis jutustavad muusikast, kirjandusest, filmist, kunstist ja kultuurist üldiselt. 

On nii keel-põses-maailmavaatega blogisid nagu Popop kui ka tõsiseid kunstiblogisid a la Artishok. Ka üks kristlikest filmidest pajatav blog on kompotis sees.

Seadsin kanali nii, et lisada ja kustutada saan vaid mina, lootes päris pahna sellega eemal hoida. Kõik soovitused on aga muidugi teretulnud teada-tuntud meiliaadressil paremal ülemises nurgas.

Nuumakem silma.

Hilinenud popdadateateid

Kassil on illustreeriv tähendus

 

Mõnda aega Pariisis apoliitilist varjupaika otsinud multitalent Barthol Lo Mejor naaseb täna Tallinna lennujaama teenuseid kasutades kodumaa pinnale ning et mitte kohe kolki saada (kauaoodatud spänking ikka parem spänking), on praegu ilmselt viimne võimalus täita ammune lubadus ja teha pisut propagandat.

Sügisel Bartholil nimelt raamat ilmus ja seda tuleb ostma minna nüüd ja kohe.

Oodatavast pisut aimu saab siit.

Müüvad Apollo ja Raamatukoi. Rahva raamat ka.

Uuri veel: Riho Laurisaare intervjuu, Triin Põldra arvustus, Keskusi karvustust ei olnud netis veel leida.

Raamatusõbra uus lemmikkoomiks

 

Vahel võib meelest minna, et koomiks saab olla enamatki kui kolm-neli naerutavat (heal juhul) pilti ajalehesabas. Sõnagi meie keeles selline.. kahtlane. Graafiline novell on parem? Võib-olla mitte väga.

Samamoodi, kui sa oled natukenegi minu moodi, tuleb sul kuuldes sõna “raamatupood” esimesena meelde Bernard Black ja tema veinist ja tubakast läbi imbunud kauplus “Black Books”.

Täna aga kiikame teistsugust koomiksit ja teistsugusesse raamatupoodi.

Horvaatide Darco Macani ja Tihomir Celanovici imeline graafiline lühilugu “Mister Bookseller” (originaalis “Gospodin Libar”) laseb meil piiluda hämarasse ja tolmusesse poodi, kus on olemas kõik raamatud maailmas..

..peale ühe.

Pane printer valmis ja varu värvipliiatseid

Ma tunnen alateadvuses läheneva reaalsustaju kurjakuulutavaid samme. See on päris paha.

Suhteliselt heaks võib aga hinnata blogi-ilma prognoosi lähiperioodiks – proovin taas hakata sama tubliks ja tihedaks postitajaks nagu enne ülirasket ja kurnavat perioodi, mida üldiselt nimetatakse juulikuuks.

Alustuseks proovin jälle aru saada, mis ümberringi toimub, sest ikka juhtub vahel, et keegi leiab midagi geniaalset. Ilma Habemeta Kaarel on näiteks avastanud kõigi aegade lahedaima raamatu. Et tegu on värvimisraamatuga, soovitan teha nii nagu pealkirjas öeldud ning kinkida endale fantastiline aeg pliiatsite seltsis.

Daamid ja härrad, lubage esitleda – “The Executive Coloring Book”.

Millalgi hakkad ehk mõtlema, kuhu ma jälle kadunud olen

naknaknak

Ülal väike vihje. Plaadimapp loomulikult kaasas ja karta ehk ka kerget guerilla-ettekannet vabalt valitud ropul teemal. Aga NAKis pole miski liiga ropp.

(Juuli on juba mõjunud tervisele üsnagi enneolematult, aga lisaks eelpoolmainit seminarile on oodata veel paari festivali ning ka üht eriti kurja reivi, millest juttu siis, kui asjad rohkem kindlad. Juba on kindel see, et ma olen liikvel alati ja blogis võib tulla tavalisest pikemaid pause. Võrdluseks ehk võib vaadata täpselt aastataguseid aegu. Aga kindel on ka see, et mitmes paigas on mul plaadihunnik kaasas ning seega on see lihtsalt blogiformaadist väljapoole trügimine. Pidupidujeejeejjee)

Kõik, mida sul on vaja teada diskost. Ja rohkem

Tantsukingad jalga, lugemisprillid ette:

The Disco Handbook

Näitena toon ära ka jupi raamatus sisalduvast diskoslängi sõnaraamatust:

Hot: Cool

Cool: Hot

Bad: Good

Fantastika! I’m discofied!

Shakespeare vs. Pulp Fiction

ACT I SCENE 2. A road, morning. Enter a carriage, with JULES and VINCENT, murderers.

J: And know’st thou what the French name cottage pie?
V: Say they not cottage pie, in their own tongue?
J: But nay, their tongues, for speech and taste alike
Are strange to ours, with their own history:
Gaul knoweth not a cottage from a house.
V: What say they then, pray?
J: Hachis Parmentier.
V: Hachis Parmentier! What name they cream?
J: Cream is but cream, only they say le crème.
V: What do they name black pudding?
J: I know not;
I visited no inn it could be bought.

(Geniaalne autor: Kevin Pease)

Vali endale tasuta raamat Neil Gaimanilt

 

Raamatutest ei ole Popopis seni just liiga palju juttu olnud. Aga samas, eks ma ise arvan, et liiga palju on võimalik rääkida ainult Eurovisioonist ja Anu Saagimist. Igatahes on täna põhjust mainida üht minu lemmikkirjanikest – Neil Gaimani – meest, kes juba tänu oma nimele saab kõige valjemad aplausid geiüritustel.

Esiteks – Neil tegi endale nädala eest last.fm-i konto ja 687 lugu hiljem on meeldiv tõdeda, et meil on mitmeid ühiseid lemmikuid ja üle keskmise sarnane muusikamaitse.

Ja teiseks -  Neil Gaimani veebipäevik sai äsja seitsmeaastaseks ning seda tähistab Neil ühe oma raamatu tasuta netti üles riputamisega. Enne veel laseb ta aga oma lugejatel valida, milline teos see olema peaks.

Hääletada saab siin. Neil soovitab valides mõelda sellele, millist raamatut võiks soovitada sõbrale, kes seni ühtegi Neili teost lugenud pole.  Hetkel on ülekaalukalt juhtimas “Ameerika jumalad”, mis oli ka minu valik, sest kui Terry Pratchettiga kahasse kirjutatud “Head ended” välja arvata, oli just see raamat ka minu stardipakuks.

Mine hääleta ka ja kui sa tõesti polegi ühtegi Gaimani raamatut lugenud, siiis oota, kuni tasuta raamat üleval või tule küsi minu käest laenuks.

Esimene (ja loodetavasti viimane) kord kirjutada Harry Potterist

 

Täpsemalt mitte Harryst, vaid ikka sellest “suurest kapistväljumisest”.

Selgituseks neile, kes võlurimaailma tegemistega kursis pole – sündmused siiani:

Reedel mainis Potterimaailma looja JK Rowling Carnegie Hallis, et on üht tegelaskuju – Dumbledore’i – kujutades temast alati mõelnud kui geist. Hästi. Ajakirjandus võttis sõnasabast kinni, suur osa eilsetest ajalehtedest andis sellest lugejatele märku ja tänaseks ärkas isegi kohalik SL Õhtuleht (eile ei saanud, esmaspäeviti kirjutatakse ainult tantsusaates osalejate kleitidest) ja mainis seda vastavas nupus.

Aga  ei räägi ma sellest mitte seepärast, et ma seda ülioluliseks paljastuseks peaksin. Kõik võlurid võivad minu poolest ise valida, on nad kapis või luua seljas.

Tähelepanuväärne on hoopis see, kui kiiresti sellele rageeritud on – juba on väljas vastavasisulised t-särgid ning väidetavalt on neid juba 7000 eksemplari mahagi müüdud. Valida saab kahe slogani vahel: “I Always Knew” ja “Wizards Are Gay”.

Osturalli algab siit.

30 aastat kirjutisi Joy Divisionist

 
Eile oli põhjust kirjutada Radioheadist, täna on järjekord Joy Divisioni käes. Võiks arvata, et homse teate saadab välja kas Björk või Sigur Ros.

Joy Divisionist rääkiv film “Control” on loonud ootusärevalt soodsa pinnase ning varsti, täpsemalt 15. novembril, ilmub samuti bändist rääkiv raamat “Joy Division: Piece By Piece: Writing About Joy Division 1977 – 2007″. Raamatu autor on bändiga kõige lähedamalt seotud ajakirjanik Paul Morley. Ainus ajakirjanik, kellel lubati näha Ian Curtise surnukeha ning kes oli selle võimalusele lähedal ka juba varem, olles tunnistajaks Curtisele peaaegu saatuslikuks saanud epilepsiahoole 1980nda aasta Londoni kontserdil.

Raamatusse on kokku kogutud kõik, mis Morley Joy Divisionist kunagi kirjutanud on, muuhulgas järelehüüe Curtisele ning filmide “Control” ja “24 Hour Party People” arvustused.

Nagu öeldud, ilmub raamat novembris, kuid ette tellida saab seda juba praegu.  Amazonist näiteks.