Ei, ma pole kuskile kadunud

Täitsa olemas.

Nujabes & Shing02 – Luv (sic) Part. 2

Kadunud komöödiapärl törtsu horroriga

Pole vist ammu ühestki seriaalist kirjutanud. Sobran edasi briti komöödiate varamus ja täna leian sealt 2004. aasta seriaali, mis teeskleb, et on tehtud kaheksakümnendatel.

Garth Marenghis Darkplace on lähisugulane Mighty Booshi ja IT Crowdiga, nende vaataja leiab mõned tuttavad tegelased.  Darkplace’i legend räägib 80ndatel tehtud seriaalist, mis oli tolle aja kohta nii äkiline, et Channel 4 keeldus seda eetrisse laskmast ning tuli alles kaks kümnendit hiljem põlvili anudes autori jutule, et see kadunud pärl päevavalgele tuua.

Sellele legendile truuks jäädes on Darkplace’i kokku kuhjatud kõik juust ja saast, mida 80ndate seriaalides kohata võis. Vahele pakutakse behind-the-scenes intervjuusid tegijatega, sest jällegi sama legendi kohaselt jäi episoodidel materjalist alati kuni kaheksa minutit puudu. Samal põhjusel näeb ka palju slow motionit.

Üks lõik veel ja siis juba lingid tervete osadeni

Et sarja kokku vaid 6 osa tehti, ei lähe sellega kaua. Millest on kahju.

Juutuubi vaatama:

Esimene osa: üks kaks kolm

Teine osa

Kolmas osa: üks kaks kolm

Neljas osa: üks kaks kolm

Viies osa: üks kaks kolm

Kuues osa: üks kaks kolm

Öörongiga Rovaniemisse

Täna õpime pisut tundma meie põhjanaabrite popmuusikat. Täpsemalt lapsräpparite duot Ella ja Aleksi.

Ella ja Aleksi on Soome muusikaprodutsentide poolt 2004. aastal tekitatud kollektiiv, millel liikmeteks kaks räppivat last, kes nende esimese albumi salvestamise ja imumise ajal olid nelja-aastased. Kummagi lapse nimi pole küll ei Ella ega Aleksi – noorte staaride tõelist identiteeti hoitakse kiivalt saladuses.  Ning eelmisel aastal ilmunud kolmandal albumil olid algupärased esinejad välja vahetanud juba uued, neljale eluaastale lähemalolevad jõnglased.

Kuulame-vaatame üht lugu tolleltsamalt kolmandalt plaadilt nimega “Talventörrötäjät”, video on meisterdanud Anima Boutique.

Ella ja Aleksi – Yöjuna Rovaniemelle

Õpime jälle viipekeelt

The Rock Steady Crew – Hey You (Justin Faust Remix)

Tänastes uudistes: pandad ja kallid

Kes ei tahaks saada postkaarti kallistava pandaga?

Tegelikult – kes ei tahaks saada pandakallistust?

Taustaks biitlid.

The Beatles – A Day In The Life (Baba Black Boot)

I like it when you call me baby, baby.

Devendra Banhart – Baby

Devendra uuel EP-l “Baby” on veel kaks ägedat lugu, proovi.

Ja enne kui midagi muud mõelda jõuad – jah, sellel ongi kokku ainult kolm lugu.

Illustreerivaks materjaliks murdosa Damon Soule’i imelistest taiestest.

Muusikaleiubüroo

Phoenix – Love Like A Sunset (Animal Collective Remix)

(mitte eriti) väike trummilööja

Ma isegi ei proovi kirjeldada, mis Filip ja Andreas Nilssoni uusimas videos toimub. Pead ikka ise vaatama.

Röyksopp and Fever Ray – This Must Be It

Never Mind The Buzzcocks on tagasi

Reedete sisustamiseks on lisaks Fringe’ile mõneks ajaks jälle üks võimalus juures – eile alustas oma kahekümnekolmandat hooaega telemäng Never Mind The Buzzcocks.

23. hooaeg on jälle seline, kus igas saates on uus saatejuht, aga karta ei maksa – avasaadet juhtinud James Corden sai oma ülesandega üle ootuste hästi hakkama ning katsetati ju ka eelmist saatejuhti Simon Amstelli alguses ühe saate juhina.

Eriti hea uudis on aga see, et Noel Fielding on sel hooajal statsionaarne tiimikapten, vastaseks ikka esimesest saatest peale püsiv Phil Jupitus. Külalisteks seekord tundmatud kuid sõbralikud näod ja imeline Ben Miller.

Ning ära muretse – Blue-naljad pole kuskile kadunud.

Esimene osa on siin, edasised ilmutan ilmselt Twitteris, et blogi väga kaldu ei läheks.

jj

On ammune tõde, et väga suur osa halvast muusikast tuleb Rootsist. Aga teada on ka see, et üsna regulaarselt kerkib sealsamas esile bände, mis lasevad kõige muu eest andeks anda.

jj on järjekordne selline bänd ja peale kodumaa nende tegelaste kohta eriti rohkem teada polegi. Salapärased tüübid, aga muusika on hea. Tšill indiepop oma parimas vormis.

Nende esimest täispikka albumit “jj n° 2″ kiidavad nii blogid kui ajakirjandus, ühinen nende arvamustega – on väga hea plaat, eriti teetassiga läbi akna sügisilma jälgimiseks.

jj – Thing Will Never Be The Same Again

jj – Ecstasy

Pildil aga hoopis bändi nimekaim – JJ briti seebist Skins.