Umbes nädala eest sain tagasi portsu väljalaenatud muusikat, sirvisin neid plaate ja nostalgitsesin. Jah, ei olnudki väga kaugel ajad, kui muusikas, mida ma põhiliselt kuulasin, domineerisid elektriliste plõksude ja plaksude asemel kitarrid. Ning lauljad olid alati tõsised.
Nagu selgus, osatakse tõsise näo ja kitarridega muusikat väga hästi teha ka praegu. Umbestäpselt veerand tundi tagasi leidsin enda jaoks bändi, mille nimi koosneb kahest iksist ning ühest artiklist. Faderile antud intervjuus selgitatakse, et kuna iksid on esteetiliselt nauditavad, võtsid nad kohe kaks tükki.
Väga mõistlik mõte, arvan ma.
(youtube)
