Kolmekuninga kingipakk

Fimis (ja küllap raamatus ka, aga mälu on hägus) “24 Hour Party People” kasutab Tony Wilson ülemuse veenmiseks teooriat või äkki lausa tõde, et mida olulisem sündmus, seda vähem inimesi selle juures viibis. 

Minu eilset dj-setti kuulas isegi rohkem kui kaks inimest ja minu puhul on see juba iseenesest hiilgav edulugu, aga täiesti isiklikust vaatenurgast oli see mu parim. Seni. Ja meeldis teistelegi ilmselt, sest nii palju pole lugude nimesid ja esitajaid mu käest küll veel küsitud. Või siis kogu pleilisti.

Olen hea poiss ja proovin abiks olla. Suutsin vist isegi meenutada kõik eile mängitud lood, samasse järjekorda ladumine tundub aga üle jõu käivat, seega ei proovigi. Lihtsalt lugude nimekiri seega, väikeste boonustega.

Ta-dah:

Pogo – Alice 

Apparat Organ Quartet – Cruise Control

Cornelius – Gum

Principle Fetterman – Motomotion

DAT Politics – Viper Eyes

Cinema 90 – In Ultra Violet

Helix – Head Over Heels

Gry with FM Einheit – Princess Crocodile

Lemon Jelly – ‘79 aka The Shouty Track

The Osmonds – One Bad Apple (U-Tern’s Bucket Mix)

Quintron – Bosswantstopartywithyou

Happy Mondays – W.F.L. (Vince Clark Mix)

Battles – Leyendecker

Peter Björn and John – Hey (Shut The Fuck Up Boy)

Holger Hiller – Das Feuer (Pilooski Edit)

Blackway – New Life

Coconut Monkeyrocket – Bloops, Beeps, Bongos & Brass

Beyond The Wizards Sleeve – You Can Talk To Me

Chim Kothari – Indian Beat

Datarock – Nightflight to Uranus

The Human Beinz – Nobody But Me (Pilooski Edit)

Glomag – Pocket Calculator

Ning lõpuks veel lugu, mis eile ei kõlanud, sest kell oli palju ja mind oli vaja helipuldist maha keerata. Aga selle looga on mul kombeks oma mäng lõpetada pea alati, kui viimasena esinen:

The Chordettes – Mister Sandman

Oli tore.

Ja järgmine kord juba reedel. Levikas. Tuletan ehk veel meelde.