Esimest ja viimast korda Pekingi olümpiast
august 8, 2008
Sõda käib, veri pritsib ja inimesed on pahased – sellises maailmas toimuvad olümpiamängud 2008. aastal.
Püsilugejad loodetavasti andestavad mulle sitatorkimise, olin küll kindel, et ainus spordisündmus, mida siin blogis käsitletakse, on Eurovisioon, aga sõnadesöömine käib ikka asja juurde.
Lihtsalt olümpiamängud annavad mulle taas võimaluse langeda põrmu ja ahhetada, kui lahedalt osatakse asju teha Suurbritannias ja põhiliselt muidugi BBC-s.
Kogu maailmas on kõigile selge, et kui on vaja reklaamida olümpiamängude teleülekannet, tuleb valmistada videoklipp, kus higine sportlane hüppab üle ohtlike takistuste, tõusev päike musklitel mänglemas, ujuja teeb kloorivannis tugevaid tõmbeid ja nunnu hiina tüdruk nopib aasalt võilille.
Britid aga ainsana sest lihtsast elumudelist aru ei saa. Nemad lihtsalt peavad kutsuma appi Damon Albarni ja Jamie Hewletti ehk Gorillaze taustajõud ning laskma neil valmis meisterdada tõeliselt friigi animatsiooni, mis põhineb klassikalisel hiina muinaslool ja Albarn-Hewletti enda rock-ooperil.
