Veel eile samal ajal olin ma valmis vinguma kõigile, kes kuulata jaksavad, kuidas ma ikka juba mõnda aega muuskas midagi väga head leidnud pole. Ja kuidas suurem osa muusikast on ikka täielik pask. Mis on õige ka praegu ja ka siis kui kõik maailma muusikut solvunult mu blogi kommentaariumi ummistavad.
Mitte, et head muusikat ei tehtaks, aga midagi sellist, mis puhub katuse pealt ja lennutab üle vikerkaare, pole ammu leidnud.
Kuid siis sisenes mängu Dan Friel ja kõik maailma mured said korraga lahenduse, sest see mees on hull ja geenius, mis on päris paljutõotav kokteil.
Dan tegutseb muidu bändis parts and Labor, aga eriti katustsõidutav on ta siiski sooloprojektis sünti kääksutamas.
Karta on, et ma ei maga rahulikult enne, kui olen Dani laivis näinud. Tundub olevat just selline muhe tüüp, kes tuleb sinu magamistuppa ja lammutab selle tükkideks ning teeb nendest tükkidest diskoteegi.
Dan Friel – Ghost Town (pt. 1)
Pidu:
1 vastus so far ↓
suhkruhai // 4. juuli 2008 kell 16:05 |
see on tõesti väga hea!!