Areen laob juba üheksandat aastat ritta aasta olulisimad albumid. Edetabel ise ilmub paberlehes, kõigi küsitluses osalenud kriitikute isiklikud tabelid lendasid üles aga nüüd ja praegu.
Popopi lemmikudki ilusasti esindatud pea kõik. Aga minu lemmikuteni me veel jõuame.
Oi, tere.
Uskumatu, kuid siiski tõsi – jõulud on üle elatud suuremate seedehäireteta.
Aga paar päeva enne doonorivorstiatakki käis Popop Jaan Pehki jälgedes. Alustuseks maskeerus Jaan Orelipoisiks ja esitles Juuksuris oma tuliuut albumit “Üheksakümmendüheksa”, mille sa endale nüüd ja kohe ostma pead, et vastikud muusikaärimehed Kohilast endale Tarhunnivanne teha saaksid.
Publikut oli Juuksuris riitade kaupa ning need vähesed, kes Orelipoisi kuuldekaugusesse rabeleda suutsid, said Veiko Märka purjus mörina vahelt tõelisi kultuurielamusi noppida.
Paar tundi hiljem hüppas Jaan aga ansambli Köök koosseisu ning esines übervipil salajasel kontserdil ülimüstilises ja väga varjatud laivipaigas.
Vaata Orantsi tehtud pilte ja ole kade nagu sa peadki olema.
Ja nüüd vaata veel Köögi kõige uuemat videot.
Köök – Loskutovi tippmark
Ja kui sellest on veel vähe, siis kuula Seksound Big Bandi imelist pala Jõul, kus meie Jaan jälle kohal.
Ja nüüd pista need piparkoogid endale…
..suhu.
mp3: Jaan Pehk – Jana Hallase sünnipäevalaul
Iseenesest oleks varsti juba viisakas hakata aastat kokkuvõtvaid hiidtabeleid avaldama, aga mida sa teed, kui päevad ja ööd mööduvad jaurates ja filmitudengite jõulupeolt viinakomme varastades. Aga mõned vimplid võib veel juba kohe välja jagada.
Aasta üllatuse tiitli saab eilne ülisalajane ja überkinnine Köögi kontsert, millest tuleb juttu ehk tulevikus.
Popopi kirjanduspreemia laureaadiks valime aga kollektiivi nimega Black Books:
they all drink lemonade….THE END
Postimehe kollektiiv suutis oma küsitavast koosseisust hoolimata 3 Pea esikalbumi oma parimate albumite tabelisse valida ja selle eest pai.
3 Pea teine album “Taevaluugid” on aga eilsest müügil Tallinnas Nu Nordikus ja Viru Keskuse Rahva Raamatus ning ajab oma kaunid kombitsad kohe laiali ka plaadipoodidesse.
Kuna täna tundub olevat ülemaailmne pressiteadete päev, siis kopeerin ära ka 3 Pea teate, mis eile hilisel õhtutunnil mu postkasti potsatas:
Lugude nimekiri on aga täpselt selline:
Diletantide Avangardi viimased külalised pole ilmselt veel kojugi jõudnud, aga juba potsatab meie ette kutse järjekordsele etapile pea sama auväärsest kontserdisarjast. Featuring: on see.
Pressiteade pajatab:
29.detsembril toimub Tallinnas, Von Krahli teatri baaris, üritusesarja Featuring: viies kontsert, mis viib publiku ennastunustavale reisile läbi karmi rokireaalsuse, üle popmuusikaväljade, psühhedeelse progressiivsuseni, et kuulajad võiksid naasta tavamaailma paremate ja õnnelikumate inimestena.
Edasi esinejatest. Harva juhtub, et mõne ürituse pressiteade on nii põhjalik ja arusaadav, et endal polegi suurt midagi lisada. Kuid täna on just see õnnepäev. Või on mul lihtsalt pea tühi.
ZAHIR
…«Zahir» kui idee on pärit islami traditsioonist, ning tähendavat araabia keeles – silmnähtavat, tähelepandavat, mida on võimatu mitte märgata… Miski, millega oleme korraks kokku puutunud, hakkab aegamööda meie mõttelaadi vallutama, kuni me ei suuda lõpuks enam millelegi muule keskenduda… Seda võib käsitleda pühadusena või hullumeelsusena…. /P.Coelho/
Kaks kitarri ja trummid. Toores jõud. 100% adrenaliini. 200% rokenrolli. Aastast 1993. Daamid ja härrad, see on Zahir!
Straight to hell! Let´s go!
Lisaksin juurde: Zahir on nii tugev, et isegi Coelho tsiteerimine nende iseloomustuses ei aja neid öökima.
Koduleht. Myspace.
LUARVIK LUARVIK
1996. aastal tuli tollal indiebändis Sprayskite Essence basskitarri mänginud Mihkel Kleisil idee luua progressiivset rokkmuusikat viljelev ansambel, et rahuldada oma muusikalist seiklusjanu. Pärast eelmise bändi lagunemist alustas Kleis iseseisvaid muusikalisi katsetusi Roland E-16 süntesaatoril ning 1998.aastal nägi ilmavalgust ansambel, mis sai mõne aja pärast nimeks Luarvik Luarvik.
9 aastat ja kolm stuudioplaati hiljem on Luarvik Luarvik elujõulisem kui kunagi varem, tõestades, et Eesti proge ELAB!
VAIKO EPLIK
Kohila suurima plaadifirma Mortimer Snerd edukaim kasvandik, armastatud imelaps ja tunnustatud helilooja. Hea popmuusika taasavastaja ja päästja, kelle aastatepikkuse loometöö viljad on paitanud sadade tuhandete muusikasõprade kõrvu. Seekord annab palavalt armastatud Artist trubaduurikontserdi, esitades naturaalkitarril läbilõike oma viimase aja loomingust.
Tahaksin lisada, et kontserdil lööb kaasa ka Kohila väikseima edukaim kasvandik.
RUMOR IS NEWS
«Rumour is news that travels at the speed of sound.»
Valdavalt instrumentaalmuusikat viljelev Tallinna kvartett Rumor Is News pakub kuulajale stiilipiirideta geniaalsust, hüpnotiseerivaid kitarrihelisid ning lummavaid rütme otse helitehase progressiiv-eksperimentaaltšehhist. Kummale poole sürreaalsusepiiri kuulaja jääda tahab, olgu tema enda otsustada. Kes korra on proovinud hüpet teispoolsusesse, ei saa enam kunagi endiseks.
TÕELE NÄKKU VAADATES VÕIB NÄHA ÜKSKÕIK MIDA
Tõele näkku vaadates võid avastada, et elu on justkui hõljuv, psühhedeelne reis läbi aja ja ruumi, täis eredaid värve ja kustumatuid elamusi. TNVVNÜM on kindlasti hetkel suurepäraseimaks näiteks Eesti psühhedeelse roki potentsiaalist. TNVVÜM teeb muusikat, millel on võime nihestada dimensioone, jättes kuulaja endalt küsima, mis ajas ta hetkel tegelikult viibib. Puhas muusikaline reisimõnu! Sellest ansamblist võib vabalt saada Eesti oma Pink Floyd.
DJ KAUR KAREDA
Legendaarne elektroonikakuningas, üritustesarja Stereo ÖÖ resident ja üks vedajatest, kes toob õhtu muusikavalikusse kindlasti sületäite kaupa värskendust ning tutvustab rokirahvale ka ehk tavapärasest pisut ootamatuid helikonserve.
DJ LIIVISTE & TALVIK
Põrandaaluste poeetidena on need eluülikooli vabade kunstide professorid juba aastaid otsinud lahendust ühiskonda painavatele probleemidele, kuid seekord astub vihaste noorte meeste dünaamiline duo publiku ette plaadikeerutajate rollis, et valada pidurahvas üle muusikalise sulakullaga. Keegi ei pea pettuma!
Jah, oli see vast pöörane kopipeistiralli. Vajan puhkust, nüüd ja kohe.
Oleme sisenenud igihaljasse rubriiki “80ndate kõrvalmaiguga rootsi poprock”. The Bell on Nicklas, Jan ja Mathias, kes peavad kaugsuhet Malmö ja Stockholmi vahel ning märgivad oma mõjutajatena väga palju erinevaid autoriteete, kuid millegipärast jätavad Duran Durani loetelust välja. Poisid, ärge häbenege.
The Bell – I Am History
Ma ei tunne täna end eriliselt sõnaosavana, seega lasen rääkida teistel, täpsemalt rootsi ajakirjal Muzic:
Med melodier som tonsätter dysterheten, tuggande postpunk och perfekta poppärlor är The Bell bandet som kan rädda dig ur höstens mörka käftar.
Ei saaks rohkem nõustuda.
The Bell – On And On
MP3:
Teadagi, kõik ei lähe alati nii nagu võiks.
Me ju teame, et kuigi teoreetiliselt on võimalik, et suvaliselt kirjutusmasina klahve vajutav šimpans võib ühel hetkel produtseerida Shakespeare’i kogutud teosed, on tavaliselt tulemuseks ikkagi hoopis Postimees Online.
Raadio 2 aastahiti sõsarprojekti Unistuste Bändiga on sel aastal sama jama. Kuigi tõeline unistuste bänd on juba olemas, esinevad seekordsel Aastahiti galal pool Bedwettersit ning näpuotsaga Parasite Paradise Crew’d ja Metsatölli, Eimel Kaljulaid ja Koit Toome, kellel seekord on luba mitte laulda.
Veel pisut rohkem kui kahe tunni jooksul saab selle unelmkollektiivi käest küsida kõike, mida hing ihaldab. Siin.
Aastahiti kohta olulist infot veelgi, nimelt on tänasest müügil 500 piletit ning teada on toimumiskoht – Klubi Härra Ülisärav.
Aasta olulisimast galast räägime aga varsti jälle.
Seniks eelmise aasta Unistuse Bänd:
Diletantide Avangard on ilmselgelt kontserdimaastiku vaste kümnevõistlusele – vaid vähesed jõuavad lõpuni vastu pidada ning ka kõige tublimatel jääb üht-teist nägemata või kuulmata. Ükshaaval langevad konkurendid, osad neist jäävad magama otse lava kõrvale, osad veavad end lähima Statoilini, mõned ei mäleta midagi ning ärkavad tapva peavaluga ülejärgmise päeva hommikul, leides enda kõrvalt voodist terve Riikliku Akadeemilise Meeskoori.
Aga nüüd tagasi algusesse või ehk pisut kaugemalegi.
6 tundi enne ürituse väljakuulutatud algust on Polymeris suhteliselt vaikne. Neli entusiasti vaatavad erilise entusiasmita nelja saali jagu helitehnikat, mis laiutab eelpoolnimetatud saalidest kaks korrust allpool. Tegutseme.
Mõni tund hiljem on selgeks saanud iidne idamaa tarkus – kui ema pakub putru, siis tuleb see tõrkumata ära süüa ja juurdegi küsida. Aga tehnika on õigel korrusel ja õlu on õiges ruumis ja käed on palju pikemad kui hommikul.
Kell 17.05 selgub veel üks tarkus – kõik kohad, kust soojapuhureid renditakse, suletakse reedeti kell 17.00. Aga õnneks käivad Diletantidel ainult soojad inimesed.
Edasi läheb üsna tavapärast rada pidi:
Alguses on rahvast üsna vähe, aga siis nad tulevad ja tulevad ja tulevad ja üsna napilt ära mahuvad. Tulevad sõbrad ja tuttavad ja fännid ja salapärased austajad ja nii edasi. Õlu voolab, asjad kaovad, ihule tekivad sinikad.
Kinnitust said veel mõned ammuteada faktid: Stella ja Eliit on maailma parimad bändid ning siinkirjutajal on tervistkahjustav huumorimeel. Üks liigtõsine härra nimelt soovis mulle pisut kehanuhtlust anda peale üht agressiiviroonilist huumorperfoormantsi. Aga midagi hullu ei juhtunud, ta jäi elama.
Lõpetuseks tervitan kõiki mittesuitsetajaid, kes peol olla jaksasid. Uskumatu kui ära võib mõne asjaga harjuda kõigest poole aastaga. Minul tuli igatahes nostalgiapisar silma järgmisel hommikul oma riideid põletades. Siis tervitaksid armunutepaari, kes ei märganudki, kui ma ülemise poole kõrva näksisin. Ning muidugi musid mu andunud fännidele.
Ning kes kõiki Everti pilte korraga vaadata ei jaksa, siis Melu.ee-s on nendest väike valik galeriina, kus ka siinkirjutaja fännide piiramisrõngas olemas on.
Ahjaa, lõppu veel väike videomaterjal Diletantidelt koju ekslevast kulturistist:
