Ülehomme, 26. septembril toimub Kultuurikatlas järjekordne mõttepark, seekordse teemaga Elektronmuusika ja filosoofia.
Seekord on eesmärgiks arutleda muusikastiilide üle, mida
on raske haarata ühe nimetuse alla: elektrooniline muusika,
improvisatsioon, post-rock jne, kuni teatud tüüpi kaasaegse
klassikalise muusikani välja. Need stiilid ei ole sarnased ega
omavahel suhestatud, neid ei ühenda mitte niivõrd sisu kui nende mõju,
kasutatud tehnikad, helilise materjali tõlgendamine. Üks neid stiile
ühendav joon on, et tegeletakse samaaegselt nii produtseerimise kui
kuulamisega, mis on muusikaajaloos suhteliselt uus lähenemine.
Elektrooniline muusika ja selle loomine on tänapäeval põhimõtteliselt
sama kättesaadav ning levinud kui omal ajal amatöörfotograafia.
Tarkvara baasil loodava tulemi muusikalse väljendusrikkusele piirid
sõltuvad looja taustast – tema muusikalistest mõjutustest ning
haridusest.
12.00 Tervitus
12.15 Gerhard Lock “Eesti Elektronmuusikast helikunstini. Ülevaade
aktuaalsetest tendentsidest Eestis”
12.45 Bastien Gallet, „Muusika ja kineetika: võimatute liikumiste
kunst elektroonilises muusikas” (eesti keeles)
13.15 kohvi
13.30 Christophe Kihm „Masinad ja mahhinatsioonid” (prantsuse keeles
sünkroontõlge eesti keelde)
14.00 Elie Duringi „Vool ja toiming: elektroonilise muusika hübriidne
metafüüsika”
14.30 kohvi ja väike amps (prantsuse keeles sünkroontõlge eesti keelde)
14.45 Jean-Baptiste Favory, „ Kaose muusika” (prantsuse keeles
sünkroontõlge eesti keelde)
15.15 Shawn Pinchbeck „ Towards realtime acousmatic music” (inglise
keeles)
15.45 kohvi ja küpsised
16.00 Tõnis Kahu, „Kehalisuse kohalolek ja puudumine”
16.30 Ümarlaud, kureerib Märt-Matis Lill
20.00 Kontsert: Weekend Guitar Trio, BF Projekt, Jean-Marc Montera
ja Taavi Kerikmäe
Bastien Gallet
Elektrooniline muusika on liikumiskunst või kineetiline kunst. Mõtlen
selle all, et see on vähem kuulatav kui tehtav, ja impulss, mida see
kuulavale kehale annab, on ideeline liikumine. Liikumine on ideeline,
kuna ta on heliline ning sellest tulenev motoorika ei ole tingimata
kehaline (ja seega ei ole seda alati võimalik ka kehastada). Ometigi
on see just see liikumine, mida kuulajate massid on üritanud kehastada
mõeldes välja sama palju tantsustiile kui on muusikalisi kineetikaid.
Tänu liikumiskunstidele nagu hip-hop, tekno, house, acid, jungle,
breakcore, aga ka džäss, rokk, funk jne. on laienenud nende stiilide
valdkond, mida me endiselt muusikaks kutsume.
„Masinad ja mahhinatsioonid”
Christophe Kihm
Ettekande teemaks on elektroonilise muusika populaarsed vormid suhetes
erinevate seisakute, hoiakute ja kujundikeeltega, mis on seotud
muusiku kadumisega masinate taha (anonüümsus, robotiseerimine,
põrandaalune tegevus jne). Rõhume motiividele, mis lähtudes ühe
muusikastiili automatiseerimisest, on välja arendanud uusi
mõjulepääsenud vorme, kus keelatud loomepaikade (stuudiote)
müsteeriumid (ja niisiis ka müüdid) segunevad avaldamata
tootmissaladustega (tehnika). Toetume erinevate gruppide näidetele
nagu The Residents (plaadifirma Ralph Records), Kraftwerk (stuudio
Kling Klang), de M (olem ning plaadifirma Moritz van Ostwald ja Mark
Ernestus), et mõista nende strateegiate mõju muusikavormidele.
„Vool ja toiming: elektroonilise muusika hübriidne metafüüsika”
Elie Duringi
Elektrooniline muusika ei rahuldu vaid sellest, et seda tarbitakse,
selle taustal tantsitakse ning kõrvaklapid peas mediteeritakse, vaid
see produtseerib ja rikastab ka arutelusid. Need vestlused kannavad
omakorda kaasas identifitseeritavaid metafüüsilisi kontseptsioone, mis
väljendavad muusika metamorfoosi ja teisenemise jõudu. Kaks
silmnähtavalt antagonistlikku mõistet, kaks paradigmat struktureerivad
seda „elektroonilist filosoofiat”: vool ja toiming.
Vertikaali raames toimub kõik endiselt.
Ahjaa, ärge minu käest küsige, kuidas kohvipausi sünkroontõlgitakse, kopeerisin kava pressiteatest ja ajapuuduse tõttu on isiklik panus minimaalne. Proovige leppida.
