Bastian ja Lenny on kaks sõpra. Käivad ülikoolis nagu mõned inimesed ikka ja käivad ka baaris nagu oluliselt suurem osa inimestest. Lennyl on telefon – Sony Ericsson W580i, mis on ilmselt he atelefon, sest sellega saab muusikat kuulata. Telefonil on lisaks muudele atraktsioonidele komme iga loo vahetudes väristada end ja hoidvat kätt.
Ühel õhtul istusid sõbrad baaris nagu toredad iniemsed ikka ja Lenny otsis oma telefonist üht kindlat lugu ning tolle vahva funktsiooni tõttu värises. Vibreeriv mees pälvis mõistagi pisut tähelepanu ning edeva poisina haaras Lenny laualt soolatopsi ja hakkas ka seda väristama, mis ilmselgelt tegkitas ümbruses segadust.
Järgmisel päeval, võib-olla isegi kainena, rääkisid sõbrad eelmise õhtu raputustest ja tulid välja mõttega, millesarnaseid tudengitel ikka tuleb – mis juhtuks, kui käia mööda linna ja raputada kõike ja kõiki ettejäävat? Kaks päeva kulus veel ilma ülikoolis käimata ja sündiski selline video:
Olge kenad, tehke ka näiteks Tallinnas rohkem lollusi. Luban käsi õllekannul anda oma panus. Aga ärge minu WC-d raputage.
Shake it, don’t brake it.
